Aanar Låttjooǥǥ pååʹnnest ooʒʒât sami vaarvuâlaž jokkskaaʹlǯid. Låttjooǥǥâst norrum skääʹlǯ lie joba 200 âkksa, ko täk jie leäkku piâssâm šõkkned tâʹvvčaaʹʒʒin joba 60 ekka.
Jyväskylä universiteeʹtt tuʹtǩǩeei Jouni Salonen mušttal, što jeäʹrben Låttjooǥǥ skääʹlǯ taarbše luõzz eeʹžžedkueʹllen.
– Ko Ruõšš beäʹlnn raʹjješ 60-lååǥǥast čääʹccviõkkstroiʹttlid, ij luõss leäkku piâssâm kuärŋŋad Låttjoʹǩǩe ni vooʹps. Tõn rääʹjest skaaʹlǯin jie leäkku leämmaž šõkknummša taarbšum eeʹžžedkueʹl. Täin jooǥǥin skääʹlǯ jie vueiʹt teänab šõkkned, mušttal Jouni Salonen.
Skääʹlǯ taarbše luõssnääʹl šõkknummša. Tän tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij noorrâd skaaʹlǯi suõusid nuʹtt, što tõid vuäiʹtte šõddeed laboratoriost õõutâst luõzzivuiʹm.
Skääʹlǯ lie norrum jooǥǥâst plastikkskallu. Ko čääʹʒʒ temperatuur čuässan, cerggte skääʹlǯ suõuseez skääl sizz. Teʹl suõusid noorât pipeeʹttin da vuejtet Jyväskylä universiteeʹtt laboratoriooʹje, koʹst skääʹlǯ vuäiʹtte šõddâd luõzzi suuʹdin.
– Tuʹtǩǩeemstroiʹttlest mij põõžžtep suõusid luõzzid. Eeʹjj ääiʹj tõk naʹddjâʹtte kuõʹlin da tuäiv mieʹldd kâʹčče akvaario pånna. Toʹben mij noorrâp tõid da puʹhttep mååust Sämma nuõrr skäʹlǯǯen, särnn Salonen.
Skaaʹlǯid piijât mååust joʹǩǩe juäʹtǩǩed jieʹllmeez suõusi noorrmõõžž mâŋŋa. Skääʹlǯest lij tääʹrǩes tuâjj čääʹccõõzzi puʹtsteeʹjen. Ko skaaʹlǯi kåårmlaač mäʹcce tiiʹǩ, tõk jeäʹlle joba čuõʹđid iiʹjjid.
Tuʹtǩǩeei åskk, što tät lij šiõǥǥ vueʹǩǩ seeilted vaarvuâlaž skääʹlǯ õinn pueʹtti čueʹđ eeʹjj.
– Täk vuäʹmm skääʹlǯ õinn tuejjee suõusid, da ååskam, što lij vueiʹtlvaž nääiʹt jeällted skäʹlǯǯpopulaatio Lääʹddjânnmest, mušttal Salonen.
