Kaskoo Aanaar meecist ässee Tuomas Heikkilä čiäpáttist čiiŋât lekkâmerkkâ husky-pennust. Tot lii uásild adelâm vaiguttâm toos, et suu kočodeh Husky-Tuomasân. Nubbe suijâ kočodemnoomân sáttá leđe, et sun lii meid vorâs riehâpeenuvirâtteijee.
Heikkilä šiljo pirrâsist láá penuvčievâin já -heekijn loveh huskyh. Penuvkäärdi paaldâst kulloo šarideijee aajâ já šurideijee myevireh. Luándu jienâmaailm ij lappuugin pennui umástem já olvom tuáhá, tego jurdáččij.
Heikkilä uáđá ijjâs tuuváást kilomeetterpele keččin penuvkäärdist Myetkituoddâr meccikuávlu paaldâst. Tuuváást sun lii aassâm eskin oovtâ ive. Ko sun varrij Anarân, sun aasâi vuosmuid iivijd pirrâ ive láávust pennuiguin.
– Tälvi-iđedeh väätih táátu puáttiđ olgos nánnáás já lieggâ uáđđimseehâst kolmâ puollâšân. Talle ko uážžu käähvi vuoššâmnáál já kuuloold liegâsvuođâ maasâd láávun, te tast kalga vittâ miinut váhá killáđ.
Táluelimist láá jieijâs pyereh peleh, mut Heikkilä mieđeet, et sun lii mielâstubbooht luándust. Lávukäägis ij potkii siämmáá náál ohtâvuođâ luándun ko táálu seini. Láávust kulá ubâ paje luándu jienâid, káránâsâi jienâdem tâi lii-uv riemnjis puáttám rooccâđ penuvvalve.
Lávuelimist láá meid vaigâdvuođah, mut sun lijkkoo tobdon, mii šadda luándust piergiimist.
Lam almaaštâllâm ulmuid pelituođâlávt, et jiem tieđe varriim-uv kuássin maasâd táálun.
Husky-Tuomas
Miäcán penuvkáárdán lii-uv ceggânâm ivij mield pintedemriäŋkku já farpâlsävni aajâ paaldân. Muorâi kooskâst lii keldum hiäŋguseŋgâ. Tot lii jottáám Heikkilä fáárust iivijd, tane ko nuorâbin suu reissij hiäŋguseŋgâ reepust pirrâ mááilm.
Jieŋâskappi aanoost tuše keessiv
Helsigist šoddâm Heikkilä lii oovdiš luánduaktivist. Jurduuh luándusuoijâlmist iä lah kuussân lappum. Toh suijân, mondiet sun lii halijdâm huksiđ elimistis taggaar, mii kyermit luándu nuuvt uccáá ko máhđulâš.
Pasâttâsâi já tävirij meeri lii ucce, já šleđgâkevttim lii hiäju. Lieggim tábáhtuvá puáldimmuorâiguin. Pargo várás sun taarbâš puhelin já tiätumaašin. Toid sun lyeđee virde piäivášpanelijn.
Heikkilä tuuváást kávnoo meid jieŋâskappi, mon sun kiävttá tuše keessiv, ko piäivášenergia pijssáá.Jis motomin lii tárbu eenâb virdán, kávnoo sust etitiilij várás meid bensingeneraattor.
– Ain ko lii markkânân äšši, te láá eresmuđusiih sajeh, moin uážžu luuvijn aakuid šleđgâskuáppoid luođimnáál.
Merâkiärppáá käskistem tuálvui Greenpeace-taampân
Heikkilä lâi nuorân višâlis Greenpeace-aktivist. Aalmuglâšaktivism suu eellim stuárráámus äšši já pälkkipargoost sun eelij tyellitälli ruttâdmin eellimvyevis. Jis mielâčáittusáid poođij povdiittâs, te pargoh iä uážžum estiđ.
Soittim hoovdân, et uážum-uv rijjâpeeivi. Jis jiem uážžum, te pargo nuuvâi ties.
Husky-Tuomas
Haalu vaiguttiđ eennâm pyereestvajemân viehâväldittáá tuálvui suu meerân Vuoigâlii käävpi purjâskárbás, Estellen. Merâkiärpáš käskistij suu já tienuuvt Heikkilä lijkkuustui nanosávt meerân já loppâloopâst sun šoodâi Greenpeace jieŋâmuárrei paargon.
Fukushima aatoompärtti
Ive 2011 Heikkilä lâi merâalmajin Aasiast. Ulmen lâi kampanjistiđ lijgekuálástem vuástá. Pargoh kuittâg čähhejii, ko kaskoo ijjâ šoodâi larmâdâs. Jaapaan nuorttâriddokuávlun lâi ročâlâm tsunami.
Tulvepááru ij uhkedâm sii taampâ, mut riddokuávlust lijjii motomeh aatoomvyeimilágádâsah, moid ij ožžum ohtâvuođâ. Tile oroi hirmâd tuođâlâžžân.
– Lâi palo, et tobbeen sátáččij lágádâsah pávkkuđ tego paapaatráánuh. Poks, poks, poks,Heikkilä muštástâl tuođâlávt.
Greenpeace-juávkku meridij moonnâđ mittediđ čääsi radioaktiivlâšvuođâ Fukushima riddokuávlun. Sij epidii, et aatoomreaktorijd čuáskudiččii merâčassijn. Stuorrâ aatoomkatastrof ij šoddâm, mut kulmâ aatoomreaktor lâi suddâm Fukushima Daiichi vyeimilágádâsâst.
Heikkilä mield sij lijjii vuosmuuh ulmuuh, kiäh tuođâštii, et merâčääci suonjârd.
Jis ij kuássin taarbâš toohâđ maiden siämmáá jiäráskittee, te munjin tot tohhee uáli pyereest.
Husky-Tuomas Fukushima aatoompäärtist
Heikkilä juuđij pirrâ maailm já irâttij vaiguttiđ maailm tilán. Mut sun šoodâi tuáivuttemmin já vaaibâi. Sust oroi, et sun lâi tuš kiäldám já estâlâm iärásijd. Punce rovvâm keežild sun halijdij jieš olášuttiđ positiivlâš, suu árvumaailmân heivejeijee aašijd.
Penuvkuálussyergi lii tave vildáás viestâr
Fukushima aatoompäärti maŋa Heikkilä arvâlij toollâđ sabbaative merâalmaa pargoin. Sun varrij Taažân pargoi maajeeld. Tobbeen sunjin poođij máhđulâšvuotâ finniđ kyehti huskyviälppáá. Sust lâi muáddi miinut äigi meridiđ maid áigu já mieđâi väldiđ pennuid. Merâkiärppáá käskistem čahhii, ko kuáluspeenuv njuálustij.
Pištevâšvuođâ mittárin Heikkilä uáiná meid tehálumosijd pargoskipárijdis, ađai pennui, kohtâlem.Suu mielâst pennuuh láá ohtâgâsah, moid sun haalijd faallâđ meid iäláttâhpeeivijd siämmáá valveest, ko karrieer riehâpennun nohá.
Heikkilä mielâst suullân 30 pennuu valve lii hiäivulâš meeri, et penuvkuálusirâttâs puáhtá olášuttiđ. Valve lii suu mielâst ton matsâš, et tast lijká puáhtá väldiđ vuotân pennui ovtâskâs táárbuid. Tääl sust láá 35 huskyd.
Heikkilä mield penuvkuálussyergi lii lamaš tego vildáás viestâr. Ovdil jieijâs irâttâs vuáđudem sun ooinij penuvirâttâsâin ennuv čuolmâid. Motomijn irâttâsâin kuáridii pennui tâi pargei vajo, tâi talle palvâlusâi vyebdeeh iä iberdâm tuárvi, mon ennuv riehâmaađhijd killáá vyebdiđ.
Sunhaalijd vyebdiđ riehâreeisuid ollásávt pennui mielâ mield. Jis pennui kepileh väibih, te talle sun ij paagut paargon. Suu mielâst pennuin kalga ain puáttiđ taggaar tobdo, et ruottâm lii peeivi pyeremus äšši.
