Seäʹbrrkåʹddkõõskõõzz uhss lij äävai. Toʹben kollai mainstummuš da kaaʹffpåʹrdd lij vaalmâš. Eʹčč Markus Petsalo išttâd åårr påʹrddpeällsest da kaggââtt tiõrvted. Moʹlidvâʹsttep poorrâm-moʹlidva da äʹlǧǧep kaaʹfstõõllâd.
Petsalo lij leämmaž Ruäʹvnjaarǥ papp 1970-lååǥǥast, da jõnn vueʹss suu seäʹbrrkååʹddest jälsti Aanar vuuʹdest. Ǥu Petsalo alttii tääiʹben, eʹčč Yrjö Räme leäi suu mieʹldd, mättʼti da vuäʹpsti.
– Sääʹmvuuʹdest šõõddi tâʹlles tuõđi rääʹǩǩes päiʹǩǩ, mušttal Petsalo.
Teʹl piârri leʹjje šuur da jälste seämma põõrtâst. Säʹmmla aazzti tääiʹben vuõssmõs puõlvvõõǥǥ. Oummu da vuäʹmmoummu leʹjje Suõʹnnʼjelsiidâst.
Oummu pueʹtte kuʹǩes maaʹtǩi tueʹǩǩen kuvddled paapp.
– Ǥu pâʹsspeeiʹv sluuʹžv aaʹlji lååi ääiʹj, nuʹt peäʹl 11 ääiʹj pueʹtte oummu. Sij pueʹtte Njeäʹllmest, Čarmmjääuʹrest da Uʹcc-Peäccmest, Petsalo ceälkk.
Petsalo lij jeällam Aanar kååʹddest pâi måtam vuâra mõõnni 40 eeʹjj ääiʹj.
– Aanrest meädda vueʹlǧǧem leäi čuuʹt loʹsses äʹšš muʹnne. Jiõm-ǥa tuõsttâm ni pueʹtted, ǥu tiõʹttem, što tõt likstâtt muu miõl.
Šuurmõs vueʹzz suu seäʹbrrkååʹddest Petsalo lij ååʹn teivvam ruõkkâmsââʹjest.
– Riistin loʹǩǩem nõõmid da toʹben pueʹtte miõʹlle täk oummu, kook teʹl leʹjje aktiivla. Puk mâid õõutâst tuejjiim. Tõt leäi tuõđi viõusâs, tobddmõõžžid mõõnni äʹšš.
Måtam oummuivuiʹm eʹčč Markus lij piâssâm mainsted. Sijvuiʹm vuõinnlõõttmõš puuʹti mooštaid eʹčč Markuuzz miõʹlle.
Kaaʹffpååʹrdest son mušttal måtam oummuid, što mõõnnalla son teʹl vueiʹti vieʹǩǩted. De mäʹhtt son teʹl jooʹđi põõrtâst põʹrtte. Petsalo lij späʹssballaš suu ääiʹjest tääiʹben.
Vuäʹmm kaitafiiʹlmid ânnʼjõžäigga
Petsalo jäälast ååʹn Lappeenranta-kååʹddest. Ǥu eʹčč Andrei Verikov siirdčõõđi Sämma jälsted, Petsalo hoʹhssji, što son kaiʹbbai tän kulttuur. Suʹst lie huâđast 1970-lååǥǥast fiʹlmmjum kaitafiiʹlm Aanar vuuʹd ceerkvallaš šõddmõõžžin, koid son ååʹn haaʹlad digitâʹstted.
Juʹn jäämmam Ruäʹvnjarggneǩ Lauri Mustonen leäi čeäppõsneǩ da kaitafiʹlmmstaarjõõtti. Mustonen pueʹđi kuäʹss-ne Petsalo mieʹldd Aanra da teʹl son fiʹlmmji šõddmõõžžid.
Mustonen fiʹlmmji euʹnnkaitafiʹlmme da måtmešt liânttii magnetofoonin jiõn. Materiaalâst son tuejjii fiiʹlmid ǩeâšttõõttmõõžži da dokumeeʹnt vääras.
Mustonen leäi ouddam vueʹzz suu kaitafiiʹlmin Petsalooʹje seeiltem diõtt. Mustonen lij fiʹlmmjam šuurmõs vueʹzz kaitafiʹlmm-materiaalâst da õhttsa materiaal lie pâʹjjel čiâss.
Petsalooʹje pueʹđi miõʹlle juurd, što son haaʹlad digitâʹstted puk materiaalid. Petsalo päʹrnn silttad tuejjeed tõn da lij juʹn vuästtam mašina, koin vuäitt digitâʹstted kaitafiiʹlmid.
– Leäm låʹppääm, što ooudam puk materiaalid. Sääʹmkulttuurâst lij jiijjâs fondd da vaalmâš raajõs. Tõt kooll siʹjjid, Petsalo maainast.
Petsalo lij čuäʹjtam kaitafiʹlmm-materiaal ânnʼjõžääiʹj säʹmmlaid, što oummu vuäiʹtte mainsted, kaʹnnat-a materiaal ni digitâʹstted. Materiaal lie vuäǯǯam positiivlaž vuâsttavälddmõõžž da kuuitâǥ Čeʹvetjääuʹrest lie oummu tuʹǩǩääm.
