Sápmi

Sámi oahpahusguovddáš lea šaddadan juo 300 ođđa davvisámegielhálli – dál dutki guorahallá dan mearkkašumi servodahkii

Sámi oahpahusguovddáš lea fállan davvisámegieloahpahusa juo 1990-vuođđalogu rájes.

Tutkija Sari Valkonen seisoo Saamelaisalueen koulutuskeskuksen aulassa Inarissa.
Nákkosgirjedutki Sari Valkonen lea maiddái ieš lohkan davvisámegiela Sámi oahpahusguovddážis Anáris. Govva: Anneli Lappalainen / Yle
  • Mira Rauhala
  • Anneli Lappalainen
  • Kirsti Länsman

Sámi oahpahusguovddážis leat juo sullii 300 oahppi oahppan sámástit davvisámegillii intensiivakurssaid bokte. Skuvlejumi mearkkašumi sámeservodahkii lea dutkagoahtán Lappi universitehta nákkosgirjedutki Sari Valkonen.

– Mu fáddan lea Sámi oahpahusguovddáža davvisámegiela ja -kultuvrra intensiivakurssa váikkuheapmi nappo mo dát skuvlejupmi váikkuha olbmuide ja sámi servvodahkii. Mun illudan, ahte lean beassan dutkagoahtit ná miellagiddevaš ášši.

Dutkamuš lea vel álgomuttus, muhto Valkonen áigu guorahallagoahtit earret eará dan, mo sámegiela oahpahus váikkuha ovttaskas olbmui ja viidásut olles sámi servodahkii.

– Dat lea hirbmat miellagiddevaš ja beasan várra gullat máŋggalágan muitalusaid ja das dat álgá dat dutkamuš rivttes láhkai.

Linnjá oahpaheaddji gaccaid gaskkas mannan masá 200 oahppi

Sámi oahpahusguovddáža sámegieloahpahusa lektor Outi Länsman lea badjel logi jagi áigge oahpahan lagabui 200 davvisámegiellinnjá oahppi.

Länsman mielas dán skuvlejumi váikkuhus sámi servodahkii lea stuoris.

– Mun dieđán geat leat dáppe vázzán skuvlla ja man suorggis sii barget. Mu mielas váikkuhus lea stuoris, go dan suorgái boahtá dalle ođđa olmmoš gii máhttá sámegiela.

Outi Länsman keskustelee saamen opiskelijoiden kanssa kieliopin kiemuroista luokassa Sajoksessa.
Sámegiela lektor Outi Länsman lea badjel logi jagi oahpahan davvisámegiela Sámi oahpahusguovddážis Anáris. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Länsman muitala, ahte máŋgasat leat skuvlejumi maŋŋá ožžon maiddái áibbas ođđa barggu.

– Bargoaddit leat rábmon ahte olbmot leat oahppan bures sámegiela ja sii leat oahpuid maŋŋá sámegielat bargit.

Sámi oahpahusguovddáža rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen lohká, ahte sii leat skuvlejumiiguin beassan ovddidit sámegielaid geavaheami bargoeallimis.

– Miihan diehtit, ahte min skuvlejumiin leamašan stuorra váikkuhusat sámegielaide. Min skuvlejumit leat seailluhan ja ealáskahttán sámegielaid.

Anáris davvisámegiela oahpahus jo measta 40 jagi

Sámi oahpahusguovddáš Anáris lea fállan sámi oahpahusa juo measta 40 jagi.

– Váikko lea ná mearkkašahtti áššis sáhka de dat ii leat dutkojuvvon ovdal ná viidát. Dat lea dat sivva ja danin háliidin dutkat dan ášši, Valkonen lohká.

Valkonen navdá, ahte skuvlejumis leamašan stuorra váikkuhus olles sámi servodahkii.

– Leat ollu olbmot geat eai leat oahppan sámegiela mánnávuođas ja lea maiddái stuorra dárbu sámegielat ámmátolbmuide.

Valkonen lohká, ahte sutnje alcces giela oahppan lea láhččán ollu vejolašvuođaid.

– Álggos dieđusge ožžon mu soga giela ruovttoluotta ja dat lea nannen mu identitehta. Lean maid ožžon miellagiddevaš bargguid. Hirbmat ollu dat lea váikkuhan mu eallimii.

Valkosa dutkanproseassa boahtá bistit vel máŋga jagi. Nákkáhallanbeaivi sus goittotge lea jo merkejuvvon kaleandarii.

– Mun lean muitalan, ahte nákkáhallanbeaivi livčče 2.12.2028.