Árbevirolaš Heahtá Márjjábeaivvit lágiduvvojit fas máŋgga jagi bottu maŋŋá Eanodagas dán vahkuloahpas.
Lágideaddjit vurdet ollugiid searvat dán jagáš doaluide. Olbmot leat juo áigá jearahišgoahtán, ahte ammal dán jagi viimmat leat Márjjábeaivvit, muitala Janne Näkkäläjärvi Johtti Sápmelaččat -searvvis.
– Lea hirbmat dehálaš, ahte mii beassat dál lágidit doaluid korona maŋŋá. Mun jáhkán olbmot leat olu jođus dáppe Heahtás. Lean hui duhtavaš, ahte mii leat bastán oažžut alla dási artisttaid ja juohke ahkebulvii lea prográmmas juoidá, dadjá Näkkäläjärvi.
Márjjábeaivvit vulget johtui bearjadaga Duottar-Sámi luondduguovddážis čuovgagovvačájáhus-bargobájiin, gos olbmot besset oahpásmuvvat Marja Vuorelainen čuovgagovaide ja geahččalit maid dovdat dološ govain báikkiid ja olbmuid.
– Dat lea hui miellagiddevaš dán guovllu sámiide ja mii vuordit gal olbmuid boahtit dohko, dadjá Näkkäläjärvi
Dán jagáš prográmmas earenomášvuohtan lea Ellos Eatnu -filmma ovdačájáhus. Filbma ii leat vel Suoma ealligovvateáhteriin, muhto Heahtá Márjjábeivviin filmma lea vejolaš oaidnit sáme- ja suomagielat teavsttaiguin sihke bearjadaga ja vel sotnabeaivve nuppádassii.
Bearjadat eahkeda lea fállun maid musihkka, go Ailu Valle loaiddasta Heahtá hoteallas.
Heargevuodjimat eai šatta dánge jagi
Márjjábeaivi lea girkobassi, mii lea čohkken Eanodaga guovllu sámiid oktii juo don doložis. Historjjá mielde sámit leat čoahkkanan Rounala girkui juo 1500-logu rájes. Heahtás Márjjábeaivvi árbevierru álggii 1860-logus go girku huksejuvvui ja lea joatkašuvvan gitta dán beaivái.
Heargevuodjimat leat gullan Márjjábeivviid árbevieruide álot, muhto maŋemuš jagiid daid eai leat sáhttán ordnet oaivevuori dahjege CWD-dávdda geažil. Danin njoarostangilvvut leatge šaddan oktan deháleamos oassin dáin doaluin.
– Lea suddu, go Norgga beale gilvohearggit eai beasa Supmii gilvvohallat. Livččiimet háliidan gal ordnet heargegilvvuid. Doaivvu mielde goit buorit njoarosteaddjit bohtet Heahttái ja mii oažžut alladási gilvvohallama, dadjá Näkkäläjärvi.
Lávvordaga Heahtá skuvlaguovddážis besset njoarostit sihke nissonat, dievddut ja maiddái mánát.
– Doppe leat hui buorit bálkkašumit. Nissoniid ja dievdduid vuoitit oažžuba goappašagat 500 euro, muitala Näkkäläjärvi.
Eahketdánssain beassá juoiggadit
Lávvordat iđitbeaivve mánát ja nuorat sáhttet oassálastit dánsun- ja duddjonbájiide. Skuvlla šiljus ja valástallansáles lágiduvvojit maiddái márkanat, gos báikegoddelaččat vuvdet iežaset buktagiid. Dasa lassin giliguovddážis leat vel gávpejasat vuovdime iežaset gálvvuid, nu go jo árbevirolaččat lávejit.
Maiddái sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvdna oassálastá Márjjábeivviide. Kommišuvdna ovdanbuktá doaimmaidis lávvardaga Heahtá skuvlaguovddáža valástallansáles. Komissáraid ja čállingotti sáhttá maid deaivat márkan- ja gilvohallanbáikkis ja kommišuvnna buot vihtta komissára bohtet Heahttái lávvardahkii.
Eahkes de beassá návddašit musihkas albmaláhkái. Vuollikkas lea vejolaš vásihit Jiena álgu -konseartta, mas lea mielde sihke jietna, govva ja video. Konsearta lea Niko Valkeapää, Miro Mantere ja Matti Aikio ovttasbargu.
Árbevirolaš Márjjábeaidánssat lágiduvvojit Heahtá hotellas ja lávddi ala njuikejit bivnnuhis Bernt Mikkel Haglund ja juoigit. Maiddái Jussantupa hoteallas leat dánssat lávvordat eahkeda.
Sotnabeaivve beassá vel girkostallat, go Heahtá girkus ordnejuvvo guovttegielat ipmilbálvalus.
Márjjábeivviid olles prográmma gávnnat dáppe.
