Sápmi

Rosttovkaʹlndara vuosttas luŋka rahpasii – Jietnajuovlakaleandaris Unna Junná geahččala čohkket stállui ráiddu

Unna Junná rosttovkaʹlndaris rahpasa ođđa luŋka juohke iđit Yle Areenas gitta juovllaid rádjai.

Piirretty Unna Junná -kärppä ja muita metsäneläimiä.
Lihkostuvvágo Unná Junná dán váttis barggus? Dat čielgá go guldala Rosttovkaʹlndara. Govva: Sini Tikkala
  • Anni-Saara Paltto

Unná Junná sámegielat jietnajuovlakaleandara vuosttas luŋka lea rahpasan odne. Unna Junná rosttovkaʹlndara sáhttá čuovvut Yle Areenas juovlamánu 1. beaivve rájes gitta juovlaruohta rádjai. Jietnajuovlakaleandaris almmustuvvá juohke iđit ođđa oassi.

Rosttovkaʹlndaris čuovvut sámegielat mánáidprográmmain dovddus Unna Junná fearániid ovdalaš juovllaid. Ieš stállu lea bivdán, ahte iigo Unna Junná sáhtášii čohkket sutnje ráiddu.

Stállu lea dárkil ja das galget leat mielde dihto meare eallit. Ráiddus galggaše leat vánddis, sáhpán, buoidda, oarri, neahti, njálla, rieban, geatki, gumpe, albbas ja guovža. Dáid buot galggašii Unna Junná gávdnat, ja dat ii leatge nu álkes bargu.

Stállu sáhttá leat bahá ja Unna Junná balláge, ahte dohppego stállu su iežas sehkkii ja borrá gaskabihttán. Maiddái elliin leat iežaset sivat, manne eai sáhte searvat stálu ráidui.

Vánddis lea nu unni, ahte illá dan oba gávdná muohttaga vuolde. Njálla fas orru duoddaris. Oarriges lea nu jođán, ahte Unna Junná ii meine fáhtet dan. Gumpe fas dárbbaša gumpevalvvi jođiheaddjis lobi searvat ráidui. Ja dan mii buohkat diehtit, ahte guovžahan gal oađđá juovllaid áigge. Iige oađđi guovžža leat gal nu buorre mannat ráfehuhttit ja boktit.

Lihkostuvvágo Unna Junná dán váttis barggus, dat čielgá go guldala Rosttovkaʹlndara. Juovlakaleandaris gullo sihke davvi-, anáraš- ja nuortasámegiella.

Jietnajuovlakaleandara lea giehtačállán ja bagadallan doaimmaheaddji ja neavttár Irene Länsman. Stálu ráiddu elliid jienaid neavttašit sámegielat mánát miehtá Sámi.

Luŋkk 1. Soorkõõzz teâđtõs
Unna Junná sámegielat jietnajuovlakaleandara vuosttas luŋka lea rahpasan odne.