Mađhâšeijee naver kávnoo Taažâst Pykeija sijdân tuálvoo luoddâpiällást: hirmâd šeiv puddâsaje. Tobbeen láá peeŋkah, peevdih já čurgâdis hiivsig. Hiivsigist lii jobá pááppár, saibâ já kietâtuiduu.
Vaasast Taažâ Kirkkonjaargân varrim Joanna Varjosaari, lii hárjánâm mađhâšeijee. Sun muštâl mii lii olmânáál suu uđđâ päikkieennâm orostemsoojijn.
– Ko taid soojijd pissáán, ij taarbâš paškeđ miäcán pic tääbbin láá hiivsigeh moin tuálloo huolâ. Onne-uv toh láá čurgejum veikkâ lii oholoppâ.
Taažâ luoddâtuállee Vegvens tiäđui mield válduluodâi piällást láá love kilomeetter kooskâin puddâsajeh, moin kávnoo puoh taarbâšlâš. Toh tärhistuvvojeh já čorgejuvvojeh jyehi peeivi. Naaburenâmijn puddâsoojij oornig lii viehâ ereslágán.
Mađhâšeijeeh käibideh palvâlusâid luodâi roobdân
Suomâst puddâsoojij tile lii hyeni, táválávt tain lii tuše P-merkkâsâš jotolâhkolbâ. Savolâš Irja-Liisa Vesterinen lii maađhâšmin kálláin Laapin. Vesterinen lii pettâšum luoddâroobdâi pasâttâshuolâttâsâid.
– Čurgâdvuotâ lii Taažâst ennuv pyereeb ko Suomâ peln. Moinnii soojijn láá jobá čäcihiivsigeh já tain lii toollum huolâ. Tot lii šiev hommá, mut Suomâ peln hiivsigijn iä lah veltihánnáá vuovdahkin.
Eromâšávt Tave-Laapist mađhâšeijee lii pyeri hárjániđ eelliđ hiivsigist ain ko máhđulâš. Avelist tavas ij eidugin lah puddâsajeh, moin ličij hiivsig. Áinoo almolâš hiivsig lii Äijihjäävri riddoost, mii lii suulân 15 kilomeetterid Avelist tavas.
Taan keesi maaŋgah vyejih Taažân Čevetjäävri teikkâ Kärigâsnjaargâ peht, ko Ucjuuvâ luodâst láá luoddâpargoh. Tain ucceeb luodâin ij lah hiivsigeh luoddâpiällást. Joanna Varjosaari vuájá távjá Kirkkoniemi–Vaasa kooskâ já lii hárjánâm leđe hiivsigijttáá.
– Suomâ peln staatâ paijeentoollâm orostemsajeh láá harvii, ete tast ličij maŋgii jo puáttám cissâ puuvsâid, jis ličij taid vuárdám, Joanna Varjosaari muštâl.
Hiivsigeh láppojii pilledem já roskedem tiet
Ruávinjargâ–Aanaar kooskâst lii käävci Laapi EJP-kuávdáá paijeentoollâm puddâsaje, moin láá hiivsigeh. Lasseen láá hiivsigeh, moh láá mätkimuštokaavpij ohtâvuođâst .
Laapi EJP-kuávdááš kepidij puddâsoojijd ennuv 2000–lovo kuohtui peln. Taan maŋa vala koronaäigi kepidij kuulmâin hiivsigijn. Toh lijjii hyenes oornigist já motomij kevttim lâi kiäldum.
– Háisoo já hyenes oornig hiivsigeh iä lah taan peeivi. Mađhâšeijeeh meiddei väätih tääl eenâb luoddârobdâpalvâlusâin, muštâl maađij huolâttem proojeekthovdâ Markku Riipi Laapi EJP-kuávdáást.
Riipi mield kuástádâsah iä lah puddâsoojij stuárráámus čuolmâ, pic pilledem.
– Ulmuuh tuolvij hiivsigijd, já motomijd láá meiddei keččâlum pyeldiđ. Maŋgii roskeliteh lijjii tievâ tiiŋgâid, moh iä kulluu toho pic pasâttâskuávdáid.
Oosijn puddâsoojij roskeliitijn huolât luoddâtuállee já oosijn Laapi pasâttâshuolâttâsfinnodâh Lapeco.
Tivvum 22.7. tijme 15:23. Muštâlijm, et meiddei Kaamasist lii Moškisjäävri puddâsaajeest hiivsig. Äijihjäävri puddâsaje lii kuittâg áinoo Avveel taavaapeln, mast lii hiivsig já mon Laapi EJP-kuáváš paijeentuálá.
