Sápmi

Guovtte jándora luossabivdu álggii Ohcejogas ja Veahčajogas – bivdi mielas galggašii beassat guhkit bivdit

Ohcejogas ja Veahčajogas sáhttá bivdit luosa gaskavahku eahket rádjai.

Maritta Lukkari finadii vuossárgga geahččaladdamin guollelihku Ohcejogas.
  • Susanna Guttorm

Vuossárgga eahkes ledje Ohcejotgáddái lahka boares hotealla čoahkkanan olbmot luossabivdui. Okta sis lei Maritta Lukkari. Su mielas lei somá beassat fas guhkes áigái bivdit luosa.

– Dáthan gal lea áibbas somá, oahpes báiki. Dáppehan leat hárriid jo goddán skihpárat. Guoli oažžu borrat goittotge, illudii Lukkari go bálddas guolli dohppii fuolkenieidda vuggii.

Deanu luosa beassá dán gease bivdit dušše guovtti jándora áigge ja dušše guovtti oalgejogas. Deanu luossanálli lea ain heittot vaikko luosa bivdogielddus leamaš fámus jo máŋga jagi.

Ohcejogas ja Veahčajogas luossanáliid dilli leamaš buoret go eará oalgejogain, muhto doppege ii nálli gierdda olles geasi bivdima.

Guovtti oalgejogas oažžu bivdit luosa vuossáreahket rájes gitta gaskavahku eahket rádjái. Sálašin oažžu váldit dušše ovtta 30–65 sentte guhkkosaš luosa.

Báikkálaš sávašii guhkit bivdoáiggi

Maritta Lukkari goittotge unohastá oanehis bivdoáiggi.

– Dat lea hirbmat unnán gal, guokte beaivve, máŋgga jahkái.

Lukkari oaidná, ahte okta sivva heittot luossanállái lea mearrabivdu. Su mielas dan galggašii maid gieldit, jus ulbmilin lea duođas ealáskahttit Deanu luossanáli.

– Ja birasdirektoráhta buođđu eret doppe vuollin. Dušše buggeluossa beassá deike, muhto ii Atlántta luossa, lasihastá vel Lukkari.

Boahttevuođas Lukkari sávašii beassat luossabivdui guhkit áigái, juobe moatti vahkkuige.

”Eamboge dušše symbolalaš mearkkašupmi”

Luondduváriidguovddáža luossadutki Panu Orell dadjá, ahte luossanálli ii gierddašii unnánašge bivddu. Guovtti beaivvi bivddus lea su mielas eamgoge dušše symbolalaš mearkkašupmi.

– Dás leamaš vihtta duođaid heittot jagi ja dál orru šaddamin guđát vel heajut luossajahki. Jogaide leat gorgŋon unnán luosat. Ammal muhtin goddá luosa, muhto dainna ii gánnet vel illudit.

Luonnonvarakeskuksen tutkija Panu Orell seisoo Tenon rannalla.
Luossadutki Panu Orell ii illut das, ahte dán jagi sáhttá vehá bivdit luosa Deanus ja dan guovtti oalgejogas. Govva: Anneli Lappalainen

Orell vurddii, ahte dán jagi livčče dilli buorránan, go ovdal Deanus leamaš buorit diddejagit guđa jagi gaskkain.

– Ovddit buorre jahki lei jagis 2018, muhto dál orru, ahte dilli vearrána.

Orell hálidivčče doallat oahpahusguolásteamige sierralobiin nu unnin go vejolaš.

– Dasge galgá muitit, ahte dárkkuhus lea symbolalaš, ahte beassá nuoraide oahpahit, mo buođđut ja golgadit. Dasge ii leat jurddan, ahte galggašii goddit olu luosa.

Ođđa Deanu guolástusnjuolggadus bođii fápmui miessemánu álggus. Dan mielde ovdamearkka dihte gilisearvvit, oasusgottit dahje guolledoalloguovllut sáhttet ohcat sierralobi johkasápmelaš kultuvrra bajásdoallamii ja árbevirolaš bivddu oahpaheapmái. Ovttaskas olmmoš ii sáhte lobi ohcat.

Lappi EBI-guovddážis muitaledje dán vahkus, ahte Detnui leat ohcan 30 sierralobi. Mearrádusat ohcamušaide bohtet diehtevassii čuovvovaš moatti vahku áigge.