Sápmi

Deanu sierralohpebivddus godde dušše gávcci luosa – muhtin bivdojoavkkut eai bidjan bivdosiid ollenge johkii

Deanu luosa sierralohpebivdu lea dál nohkan. Spiehkastatlobiiguin lei lohpi bivdit oktiibuot 54 luosa.

Mies suolistaa pientä Tenojoen nousulohta.
Ohcejoga sámesearvi Sámi Siida bivddii suoidnemánus buođuin beannot jándora. Oktiibuot fierbmái darvánedje guokte ditti ja guokte guvžžá. Govva: Sammol Lukkari
  • Anni-Saara Paltto

Deanu luosa sierralohpebivdu lea dál nohkan. Lappi EBI-guovddáš mieđihii suoidnemánus spiehkastatlobiid luossabivdui kultuvrra- ja oahpahusa várás.

Luossabivdogielddus leamašan fámus Deanus juo máŋga jagi, muhto ođđa guolástannjuolggadus rabai báikkálaš servviide ja servošiidda vejolašvuođa oanehis sierralohpebivdui.

Ohcejoga sámi searvi Sámi Siida beasai geahččalit dán gease buođđobivddu. Searvvi ságadoalli Sámmol Lukkari muitala, ahte sis lei buođđu Sieđganjárgga buohta, veháš bajá bealde Njuorggáma gili.

Vuosttas bivdovahkkus suoidnemánu beallemuttus sii eai oba bivdánge, muhto nuppi bivdovahkkus buođuin bivde beannot jándora. Oktiibuot fierbmái darvánedje guokte ditti ja guokte guvžžá. Maiddái mánát ledje fatnasis fárus.

– Sálaš bođii ja mánát besse dan vel oaidnit. Sii čuvvo go mii čolliimet daid guliid. Dat lei buorre dán láhkai, ahte sii oidne konkrehtalaččat, ahte dát doaimmai, illuda Lukkari.

Goddon dittiid gal eai leat vuos borran eret. Lukkari muitala, ahte ovtta ditti sáltejedje ja dan searvi áigu guossohit čuovvovaš čoahkkimisttis olbmuide.

Mies kokee patoa. Saamelaisjärjestö Sámi Siida sai Lapin Ely-keskukselta poikkeusluvan opettaa lapsille perinteistä kalastusta Tenolla. Sámi Siida opetti patokalastusta.
Ohcejoga sámesearvi Sámi Siida oaččui sierralobi árbevirolaš bivddu oahpaheapmái. Searvvi ságadoalli Sámmol Lukkari oahppamin buođđofierpmi Deanus. Govva: Lemet Johanas Nystad / NRK

Bivdoáigodagas báhkat ja johkii gorgŋo uhcan luosat

Spiehkastatlobiiguin lei lohpi bivdit oktiibuot 54 luosa ja lobit ledje mieđihuvvon 15 iešguđet servošii dahje searvái.

EBI-guovddáža guolledoalloáššedovdi Kare Koivisto muitala, ahte bearráigeahčču lea ožžon almmuhusa oktiibuot gávcci goddon luosas. Lohku sáhttá vel binná rievdat boahtte vahkus, muhto stuorra rievdadusat gal eai leat vuordimis.

Koivisto mielde mieđihuvvon lohpemeari ektui luosaid leat bivdán olu uhcit, go masa livččii leamašan vejolašvuohta.

– Muhtin bivdojoavkkut eai bidjan bivdosiid ollenge čáhcái ja danin sálaš bázii nu uhccin. Sivvan dasa ledje varra báhkat bivdoáigodagas ja maiddái dat, go johkii gorgŋo dalle uhcán luosat, muitala Koivisto.

Deanus lasihedje bearráigeahču sierralohpebivddu áigodahkii. Koivisto dadjá, ahte bivdu lea mannan buot njuolggadusaid ja rávvagiid mielde.

Suoma bealde bivdui besse, Norggas fas eai

Deanu sierralohpebivdu lea ságastahttán eandalitge nuppe bealde rájá. Norgga bealde báikkálaš servviin dahje servošiin ii leat leamašan vejolašvuohta beassat varas luosa smáhkii.

Lukkari goit oaivvilda, ahte luossasálaš ii leat dat váldoášši, muhto árbedieđu sirdin.

– Dás dál ii gánnet dađi stuorát soađi ráhkadit. Munnje maid bohte olbmot kommenteret, ahte vuoi váivi go dii bivddiidet. Muhto go lea dakkár kultuvra ja doaibma man sáhttá juohkit mánáide ja nuoraide, de mu mielas dat lea buorre.

Bivddu ektui leat su jurdagat leat dál juo boahtte geasis.

– Boahtte jahkái ferte smiehttat, ahte mo dan ordne dien láhkai, ahte sáhtašedje leat eanet resursa olbmot ja mánát ja nuorat das mielde, dadjá Sámmol Lukkari.