Anáris lea jagi siste lassánan ássiidmearri 80 olbmuin. Ássiidmearri lea lassánan jo goalmmát jagi maŋŋálagaid.
Statistihkkaguovddáš lea almmustahttán gieskat dieđuid gielddaid gaskasaš fárremis jagi 2023 borgemánu ja jagi 2024 suoidnemánu gaskasaš áiggis. Badjelaš 7 000 ássi Anára gielda lea riikaviidosaš veardádallamis sajis 17.
Anára ássiidlohku lassána jagis jahkái. Gieldalihtu dutkanhoavda Marianne Pekola-Sjöblom dadjá, ahte dat lea hui erenomáš nu Lappis go olles riikkage gávpot-gieldagiettis.
– Dakkár gielddat leat unnán, mat lasihit ássiidmeari, go jurddaša olles riikka. Dábálaččat dat leat gávpogat dahje gávpotguovllut, muitala Pekola-Sjöblom.
Doaibmi girdigieddi ja bálvalusat maid geasuhit
Pekola-Sjöblom árvala, ahte Anár geasuha olbmuid luonddu ja turismaealáhusa dihte.
– Jáhkán, ahte luondduturismii laktáseaddji ealáhusat ja doaimmat leat okta čielga sivva.
Eará geasuheaddji áššit leat buorit johtolatoktavuođat ja doaibmi iežas girdigieddi, jáhkká son.
– Gaskkain ii leat álo sáhka dušše kilomehteriin muhto baicce mátkeáiggiin, lasiha Pekola-Sjöblom.
Anára gielddahoavda Tommi Kasurinen máinnaša daid lassin vel gieldda buriid bálvalusaid. Gildii leat ovdamearkan oanehis áiggis huksen guokte ođđa skuvlaguovddáža, nuppi Avvilii ja nuppi Anára girkosiidii.
– Dat lea máŋgga bearrašii dehálaš kritera. Dan lassin mis leat earáge bálvalusat, girjerádjosat ja dakkárat leat buorit ortnegis, logahallá Kasurinen.
Gielda fállá maid buriid diehtojohtolatoktavuođaid ja vejolašvuođa gáiddusbargui.
– Dakkár molssaeaktu, ahte ovdamearkka dihte nubbi guimmiin bargá gáiddusin ja nubbi fas báikki alde, dat álkidahttá fárrema, árvala Kasurinen.
Gieldda ulbmilin lea ain boahttevuođasge oažžut ássiidmeari loktat, joatká Kasurinen. Anárii hálidit lasi bearrašiid sihke iešguđet dilis ja agis leahkki olbmuid.
– Dalle oažžut máŋggabealatvuođa gildii ja eandalit dakkáriid, geat ásset dáppe birra jagi, dadjá Kasurinen.
