Sápmi

Mari Gauriloff jååʹđat haʹŋǩǩõõzz, koin raʹvvjet saaʹmi identiteeʹtt: “Leäm seämma vueʹjjest oummuivuiʹm, kooivuiʹm reâuǥam”

Lääʹddjânnam da Taar saaʹmi identiteeʹtt da ǩiõl raʹvvjet haʹŋǩǩõõzzin, kååʹtt peštt kueʹhtt eeʹjj. Juʹn eeʹjj 2026 haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij altteed nuõrttsääʹmǩiõl kuurs.

Mari Gauriloff.
Mari Gauriloff lij eman alttääm Oummu rââst raaj -haʹŋǩǩõõzz projeʹkttjååʹđteeʹjen. Govva: Janica Gauriloff / Yle
  • Janica Gauriloff

Nuʹbben äʹššen Oummu rââst raaj -haʹŋǩǩõõzzâst raʹvvjet Lääʹddjânnam da Taar saaʹmi identiteeʹtt da ǩiõl pueʹtti kueiʹt eeʹjj seʹst.

Haʹŋǩǩõõzz projeʹkttjååʹđteei Mari Gauriloff lij eman alttääm tän tuâjast Aanar kååʹddest. Son haaʹlad reâuǥškueʹtted nuʹt jåʹttlânji leâša tärkka ǥu vueiʹtlvaž, ǥu haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ lij vuäʹniǩ.

Ravvsummus nääʹl lie Gaurilooff saaǥǥi mieʹldd ouddmiârkkân, što tuʹtǩǩeet sooǥǥid, jeeʹresnallšem ǩiõtt-tuâjai tuejjummuž da ǩiõl jeältummuž.

– Haʹŋǩǩõõzz õhttân täävtõssân lij väʹldded laauʹǩid tõn årra, što Taar peäʹlnn päärna, nuõr da vuõrâsoummu vuäǯǯa še jiijjâz ǩiõl da kulttuur mååust. Meeʹst feʹrttai äʹlǧǧed jåårǥlâʹtted mättmateriaal.

Juʹn eeʹjj 2026 haʹŋǩǩõõzzâst lij täävtõssân altteed sääʹmǩiõl kuurs. Gauriloff mušttal, što kurss leʹčči možât Taar peäʹlnn, leâša kuuitâǥ ougglõsõhttvuõđin lij vueiʹtlvaž pueʹtted mieʹldd koʹst täättas.

– Mâʹte puk oummu, sääʹm lie še liikkeeʹes meer da jie ääʹl jeälast toʹben, koʹst lie šõddâm leʹbe koʹst sooǥǥ lie.

Šmiõrkõs identiteʹtt

Jiijjâs identiteeʹtt da pääiʹǩ kaunnmõš da raʹvvjummuš lie Mari Gauriloʹffe še persoonlaž da tääʹrǩes ääʹšš. Son lij še jiõčč mõõntam sooǥǥâs ǩiõl, da tõn diõtt son tuejjad tuâj tiudd väimstes.

– Leäm seämma vueʹjjest täi oummuivuiʹm, kooivuiʹm reâuǥam. Ååskam, što tõt vieʹǩǩat muu, ǥu teâđam, mâʹst lij kõõččmõš.

Taarâst ǩiõll lij võl heäjab vueʹjjest ko Lääʹddjânnmest. Ǩiõl mainsteei Taar peäʹlnn lie tåʹlǩ 10-12 oummu, da kulttuurlaž identiteʹtt lij šmiõrâk.

– Jeät mainstuku pâi ǩiõl mõõntummšest, peʹce mainstet obb identiteeʹtt mõõntummšest.

Haʹŋǩǩõõzzin haaʹleet õhtteed õõut meer kueʹhtt valdia seʹst.

Teâđtet sääʹmǩiõl neäʹttlest

Mari Gauriloff lij tobdstõõttâm haʹŋǩǩõsplaaʹne da nuʹbb läuʹǩǩen lij ooccâd suʹnne tuâjjtaaurõõžž. Haʹŋǩǩõʹsse ooʒʒât haʹŋǩǩõstuâjjla Aanra da Sør-Varangeeʹr kådda.

Tuâj tuejjeet jooukâst, koʹst lie jeeʹresnallšem oummu. Gauriloff mušttal, što teʹl lij šiõǥǥ, što mieʹldd lie jeeʹresnallšem oummu, kook tiuddee kuõiʹmeez.

Haʹŋǩǩõõzzâst lie mieʹldd Aanar da Sør-Varangeeʹr kååʹdd, da jeeʹres õhttsažtuâjjkueiʹm lie ouddmiârkkân Sääʹm õllškooul, Tromssa universiteʹtt, Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi da Äʹvv-muʹzei.

Haʹŋǩǩõõzz čiõlǥeet pueʹtti neäʹttel piâtnâc Äʹvv-muʹzeeʹjest. Tääʹrǩab äiʹǧǧ lij čiâss 14 Lääʹddjânnam ääiʹj. Teâđtempoodd striiʹmjet.