Báhkka geassi ja liegganan čázádagat eai leat dahkan buori sámeguovllu johkaskálžžuide, dadjá dutki Aune Veersalu. Son lea čuvvon geasi áigge muhtin jogaid temperatuvrraid degomat Gáldoaivve guovllus ja Ohcejogas.
– Ohcejogas lei alimus temperatuvra dán gease 23 gráđa, mii lea skálžžuide hirbmat alla temperatuvra. Dat mearkkaša, ahte dat ii várra veaje nu bures, árvala Veersalu.
Gaska-Suomas leat eanemus skálžojogat. Davvinge goit gávdnojit muhtin skálžojogat, muitala Veersalu. Lohttujohka lea buot dovdosamos, dan siidojogain leat olu populašuvnnat.
Sámi skálžojogain oassi lea buorre dilis ja doppe leat maiddái unna skálžžut. Nuppit fas leat heajut dilis ja dain leat dušše boares skálžžut.
– Joba Deanu čázádagas leat skálžojogat. Anárjohka leamaš hui buorre skálžojohka, doppe leat joba bivdán bearraliid, muhto dál eai leat gávdnon skálžžut, muitala Veersalu.
Mannan vahkus johkaskálžžut leat beaggán viidát medias, go Stora Enso vuovdenjáskamiin vuovdemášiidna lei vuodján rastá skálžojoga Meahciráđđehusa árvalusa mielde máŋggaid čuđiid geardde. Dat dagahii stuorra váhágiid skálžžuide ja daid eallinbirrasii.
Lohttujoga gilvojuvvon skálžžuid dilis vel árrat einnostit
Muhtin jahki dassái Lohttujohkii bidje máŋggaid čuđiid johkaskálžžu suovssaid. Vuosttas jagi dat elle kássas, muhto nuppi jagi besse johkii joatkit eallima. Boahttevuođa lea vel váttis einnostit.
– Dál lea vel menddo árrat. Manná máŋga jagi ovdal go oidno mo dain lea mannan, muitala Veersalu.
Lohttujoga johkaskálžžut eai leat njovggiidan guhkes áigái, vaikko dat leamaš ráfáidahttojuvvon measta 70 jagi.
– Sivvan manin doppe eai leat unna skálžžut lea dat, ahte doppe Ruošša bealde ii beasa luossa goargŋut dohko, čilge Veersalu.
Skálžu lea dakkár mii dárbbaša jogo luosa dahje dápmoha isidin álggos, joatká son. Unna skálžžut giddanit guollái, jagi geažes dat gahččet johkabodnái ja álggahit iežaset eallima.
Dutki Aune Veersalu lea earet eará dutkan johkaskálžžuid Gálddoaivve ja Nuorta-Anára guovllus.
